INTRODUSAUN
Timor-Leste hanesan nasaun foun ida ne’ebé ho
ninia kondisaun ekonomia depende liu ba rendimentu husi rekursu minarai no gas
iha tasi Timor (Timor Gap). Kondisaun
ida ne’e mosu tamba potensia fundus rekursu minarai nia fo’o kontribuisaun
bo’ot ba kresimentu ekonomia iha rai laran. Estudu Lao Hamutuk nian hateten
katak Timor-Leste ninia income principal kuaze 80% mai husi fundu petroleum no return
seluk mak mai husi seitor naun petroliferu hanesan agrikultura, turismu,
industria ki’ik no mai taxa estadu.
Ohin loron Timor-Leste ninia fundus ekonomia
rasik iha banku rai liur hatudu kresimentu signifikante ho osan liu biliaun 16
dolares Amerikanu. Kondisaun ida ne’e bele konsidera ekonomia Timor-Leste iha
klase ekonomia mediu kompara ho nasaun seluk iha mundu ba sustenta ekonomia vida
moris povo nian ba futuru. Realmente, estadu depende liu ba fundus petroliferu
no seidauk iha mekanismu sustentavel hodi jere ba dezenvolvimentu rai laran.
Alem
de fundus ekonomia ne’ebé iha, tinan-tinan governu sempre gasta osan bilaun ida
(1) resin ba dezenvolvimentu rai laran hanesan infraestrutura, edukasaun,
saude, agrikultura no sira seluk tan ne’ebé prioridade hodi alkansa Planu
Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional 2030. Realidade hatudu katak seidauk iha
mudansas signifikativu ba iha povo nia moris inklui mos situasaun ekonomia
mikro sai problema boot tamba kauza husi sistema jestaun no planeamentu ne’ebé
sei fraku tebes. Kauza refere refleta ba insustentabilidade ekonomia iha
Timor-Leste inklui sistema ekonomia
ne’ebé difisil atu kria.
Timor-Leste
nia rekursu balun mos limitadu (material baziku) hodi bele fo’o kondisaun ba
povo nia neseidade lor-loron hanesan sembilan
bahan pokok (sembako) hodi sustenta moris lor-loron nian kuaze Inevitavel
no depende liu ba importasaun husi rai liur liu-liu nasaun viziñu sira, hanesan
Indonesia, Australia, Vietnam, Singapore, China no nasaun seluk tan iha sudeste
asiatiku.
Dependensia
refere automatikamente kria kondisaun ekonomia ida ne’ebé la garante povo nia
moris liu-liu presu merkadu ne’ebé iha tendensia atu sae ba bebeik no governu
rasik difisil atu kontrola. Presu ne’ebé sae mak hamosu inflasaun ekonomia iha
rai laran ne’ebé sae tinan-tinan to’o 15.14% iha tinan 2011 maske deminui 0.6%
iha tinan 2015, iha 2014 hetan 3.0% no 2013 hetan 4% (Ministerio das Finanças,
2012 no 2015).[1]
Situasaun
ida ne’e bele mantein depende ba iha intervensaun husi governu oinsa bele kria
balansu ekonomia ida ne’ebé bele fo’o espasu ba povo ki’ik sira no reduz efeitu
negative husi inflasaun refere. Alem de ne’e Importante mos atu fo’o
importansia ba deflasaun ne’ebé mos fo’o impaktu ba negosiante ki’ik iha rai laran
hanesan presu importasaun ne’ebé tun liu husi price standard ka buat ne’ebé ita bolu dumping price tamba prosesu produsaun lalais ho teknolojia a’as
afeita ba negosiente ki’ik sira atu kompete.
OBJETIVU
Artigu ida ne’e ho
objetivu maka:
1.
Atu
deskobre kauzas ne’ebé hamosu inflasaun iha rai laran no politika ne’ebé eziste
hodi halo balansu ba inflasaun no/ka reduz inflasaun iha rai laran;
2.
Atu
fornese hanoin ruma ba governu no estadu kona-ba inflasaun ekonomia ne’ebé
tinan-tinan sae ba bebeik ka fluktuativu maibe la estavel;
3.
Atu
rekomenda solusaun ruma ne’ebé bele kontribui ba prosesu hodi resolve inflasaun
iha rai laran;
4.
Atu
fasilita estudante no ema hotu ne’ebé interese kona-ba situasaun ekonomia iha
rai laran.
DISKUSAUN
Definisaun Inflasaun
Inflasaun hanesan
kondisaun ekonomia ida ne’ebé akontese jeralmente afeita ba kulminasaun presu
ka presu sasan ne’ebé sae bebeik durante tempu naruk. Kondisaun ida ne’e liu-liu
afeita ba sasan ka commodity primariu
sira balun presu sae maka’as no balun presu tun drastiku. Inflasaun akontese
tamba presu krese no kontinua influensia ba sistema ekonomia no rendimentu
baziu iha rai laran.
Kauza husi inflasaun dala barak
akontese tamba kapasidade povo atu sosa (comprar)tun signifikante tamba afeita
ba rendimentu husi sasan ne’ebé nia fa’an relamente tun. Ne’e duni pur ezemplu
inflasaun iha tinan ida sae ba 5% maibe rendimentu laiha mudansa, signifika
katak rendimentu real dekrede 5% ne’ebé relativamente hatun kapasidade sosa
(affordability) ho 5%.
Implikasaun inflasaun iha Timor-Leste
Problema inflasaun hanesan akontese nasaun
ne’ebé deit iha mundu no iha Timor-Leste
hanesan konsekuênsia inevitável husi prosesu
dezenvolvimentu nasionál. Ho taxa kresimentu ekonómiku ne’ebé bo’ot
akompaña mos ho taxa inflation ne’ebe a’as. Nasaun boot sira hanesan Japaun ne’ebé
besik dékada rua ona hasoru hela problema deflasaun (sasán
folin tun) ou inflasaun negativu. Nune’e mos nasaun dezenvolvidu sira seluk,
hanesan Estadus Unidus Ámerika (EUA) no Reinu-Unidu (RU), agora dau-daun hasoru
hela problema inflasaun ida ki’ik tebes. Sira tenta hela, liu husi polítika
monetáriu no fiskál inklui quantitative easing iha EUA no RU
no Abenomic iha Japaun, hodi hasae inflasaun ba nível ida
razoável.
Inflasaun sai problema wainhira taxa inflasaun a’as liu
tiha nível ida razoável, liu-liu inflasaun dubru díjitu hanesan iha
Timor-Leste. Kauza prinsipál ne’ebé hamosu inflasaun maka dezekilibriu entre
demanda no fornesimentu. Dezekilibriu iha ne’e refere
ba demanda ba sasán ne’ebé a’as liu tiha fornesimentu ba sasán hirak ne’e ou
fornesimentu la natón hodi hatán ba demanda ne’ebé a’as.
Ema barak, hahú husi ita nai-ulun to’o ba populasaun sira, ho fasilmente
identifika causas do inflação iha Timor-Leste. Balun
temin produsaun rai-laran menus, portu Dili ki’ik no servisu la efisiente no
efikás, dependensia a’as ba importasaun, manipulasaun sasán folin, limitasaun
infra-estrutura, sirkulasaun osan, no sst. Kondisaun desfavorável hirak ne’e
hotu kontribui liu tan ba dezekilibriu entre demanda no fornesimentu. PM Xanana
Gusmão, iha debate orsamentu 2014, hateten inflasaun ne’ebe bo’ot mai husi
fatores oi-oin. Nune’e ita fahe fatores oi-oin ne’e ba buat
rua - fatór esternu no fatór internu.
Fatores
ne’ebe sai kauzalidade hodi akontese inflasaun dalabarak akontese tamba valor
moedas domestikas (currency) tun,
demanda ne’ebé boot kauza husi dependensia ba nesesidade bazikus, osan barak no
la jere tuir nia dalan no seluk-seluk tan.
- Inflasaun akontense tamba demanda (Demand Pull inflation)
Ita nia rai ho rekursus limitadu
liu-liu liga-ba sasan primariu sira hanesan sembako seidauk produz iha rai
laran nomos sasan ho teknolojia seidauk iha produsaun rai laran. Demand Pull
Inflation ne’e akontese tamba povo abitua ona ka atrai nafatin ho sembako sira ne’ebé importa husi rai
liur, tamba kuñesimentu utilizasaun sasan rai laran no produsaun limitadu atu
fornese ba povo tomak. Tipu inflasaun ne’e akontese ho sporadic ba munisipiu tomak hanesan fo’os, supermi, sabaun, mina,
masin no sasan seluk tan.
Timor-Leste nia rendimentu husi
petroliferu ne’ebé sae tinan-tinan bele kauza ba inflasaun mos fo’o espasu ba
oportunidade hetan osan ne’ebé aas, purezemplu salariu funsionariu ne’ebe
aumenta, membru governu ho sala vinte veses boot liu husi salariu standard, subsidiu ba idosos, veteranos
no antigos kombatentes mos kontribui ba demanda hodi sosa sasan baziku barak.
Nune’e bele dehan katak aggregate demand
ne’ebé aas liu kapasidade ekonomia familia nian ne’ebé halo presu sasan unaffordable.
- Inflasaun akontese tamba sirkulasaun orsamentu rai
laran bo’ot
Teoria ida ne’e hanesan teoria
klasiku ne’ebé dehan katak inflasaun akontese tamba osan ne’ebé estadu hasai
barak liu ka aumenta makas ne’ebé hamosu kapasidade sosa sae makas ne’ebe
afeita ba presu sasan sae. Iha Timor-Leste akontese bazea ba aprovasaun
Orsamentu Jeral Estadu (OGE) ne’ebé sae to’o biliaun ida resin ne’ebé liu ona
kapasidade utilizasaun estadu nian ba dezenvolvimentu nasional. Governu seidauk
iha mekanismu adekuadu hodi kontrola sirkulasaun orsamentu ne’ebé akontese iha
rai laran. Purezemplu gastus ba projeitu infraestrutura sira ho volume ki’ik
maibe hasai kustu ne’ebé bo’ot, subsidiu ba idosos no veteranos ne’ebé ladun
efisiente tamba osan ho cash iha
liman no tendensia atu gasta lalais.
- Inflasaun akontese tamba presu produsaun sae (Cost push inflation)
Ida ne’e
akontese tamba kustu produsaun rai laran ne’ebé mak seidauk determina ka lao ho
diak, rekursu limitadu atu halo produsaun rai laran, la fo’o atensaun ba
investimentu iha seitor produtivu sira ka seidauk iha planu ne’ebé diak no
merkadu ne’ebe la klaru, folin sasan ne’ebe la determina no seluk-seluk tan.
Puezemplu limitasaun
infra-estruras bázikas impede atividades ekonómikas lao efikás no efisiente.
Impedimentus sira hanesan portu Dili ki’ik no servisu la efikás no efisiente,
estradas la-diak, no sst maka kria in-efisiensia, ne’ebé ikus mai hamosu kustus
deznesesáriu (selu multa, kustu transporte a’as). Nune’e mos orientasaun
merkadu ne’ebé la klaru ba produtor sasan iha rai laran atu fa’an iha merkadu.
- Inflasaun
mosu tamba market manipulation.
Manipulasaun
iha ne’e refere ba hahalok vendedores ou fornesedores malandru balun ne’ebé
mes-mesak ou hamutuk halo manipulasaun hodi hasa’e sasán folin. Porezemplu
presu ikan ne’ebé sae no laiha presu baziku husi estadu hodi kontrola nune’e
mos kualidade sasan ladun garantidu ba satisfasaun konsumidor sira.
- Inflasaun
misturadu (mixed inflation)
Tipu inflasaun
ida ne’e akontese tamba laiha balansu entre fornesidor no demanda. Wainhira
demanda ba bens e serviço aumenta maibe fornesimentu sasan no fator produsaun
tun, tamba ne’e atu substitui bens e servisu la akontese. Kondisaun ida ne’e
kria presu bens e servisu sae no difisil atu kontrola.
a) Inflasaun
ne’ebe a’as poder de compras ka daya beli konsumidór nian ba sasan
hirak ne’ebé nia prefere atu hola. Nune’e, ho osan (montante) hanesan,
kuantidade sasán ne’ebé ita sosa sei menus ou ita presiza osan barak liu tan
hodi sosa sasán ho kuantidade hanesan. Nune’e ema kiak ho rendimentu fixu maka
sei sofre liu tamba maioria husi sira nia rendimentu aloka ba sosa nesesidade
bázika. Ho inflasaun, sira nia saláriu sei la natón atu sustenta sira nia
família. Tamba inflasaun desvaloriza saláriu nominal. Maibé,
solusaun ba problema ida ne’e laos liu husi hasae saláriu. Tamba sé halo nune’e
sei kria deit espiral do inflação. Katak ho hasae saláriu sei
hasa’e liu tan inflasaun no ikus mai ita tama ba iha ciclo do diabo ida
laiha rohan.
b) Inflasaun
ne’ebé a’as sei redúz kompetitivadade ekonómika Timor-Leste nian kompara ho
parseiru komersiantes sira seluk. Ho inflasaun inputs costs sei
aumenta, nune’e ikus mai prodúz produtu finais ne’ebé karun. Nune’e Timór oan
sira sei prefere sosan sasán importadu (manu Timór vs ayam potong, fós-rai vs
fós importadu) tamba baratu no iha rai liur ema estranjeiru sira sei la sosa
produtu Timór nian tamba karun.
c) Fásil tebes atu idenfitika causas
do inflação iha Timor-Leste, maibe defísil tebes buka solusaun ba problema inflasaun ne’e rasik.
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu hatúr ona katak taxa inflasaun entre 4-6
pursentu maka nivel inflasaun ida razoável ba dezenvolvimentu ekonómiku
Timor-Leste nian ne’ebé diak. Ida ne’e laos tárjetu ida fásil maibe mós laos
imposível.
KONKLUZAUN
Iinflasaun mosu tamba dezekilibriu entre demanda no
fornesimentu ne’ebé la natón hodi hatán ba demanda ne’ebé a’as. Nune’e solusaun
ba inflasaun ne’e rasik tenki haré liu ba oinsa hadiak no hasae
fornesimentu. Ita haré fásil, maibe defísil tebes atu atinji
objetivu ida ne’e. Defísil tamba rekere aproximação integrada involve
parte hotu-hotu, laos Governu deit, maibe mós seitor privadu no populasaun
tomak, nomos presiza intervensaun ba tempu ida naruk hodi hare nia
rezultadu, laos tinan ida ka rua, hodi nune’e bele hetan solusaun ida ne’ebé
util ba rezolve asuntu refere.
Inflasaun mosu tamba dezekilibriu entre demanda no
fornesimentu-demanda a’as liu tiha fornesimentu. Inflasaun laos buat ida
la-diak, maibe inflasaun ne’ebe a’as, liu-liu inflasaun dubru-díjitu, sei
hamosu konsekuênsias negativas ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku nasaun ida
nian. Fásil tebes atu identifika causas do inflação, maibe defísil
tebes atu buka solusaun ba inflasaun ne’e rasik tamba ida ne’e rekere aproximação
integrada ne’ebé involve parte hotu-hotu no liu-liu presiza tempu
naruk no displina hodi rezolve problema inflasaun ne’e rasik.
SOLUSAUN
Solusaun altenativas ne’ebé bele kontribui ba hamenus problema inflasaun
a’as iha Timor-Leste mak hanesan:
1)
Autoridade
kompetente liu-liu MCIA kontinua nafatin ho sira nia esforsu tomak ne’ebé halao
hela liu husi halo intervensaun ba merkadu hanesan inspeisaun ba loja,
hamosu tabela do preço, no loke loja do povo. Governu
intervein tamba merkadu la funsiona lolós tuir mecanismo do mercado;
liu-liu tamba manipulação do preço. Polítika ida ne’e hanesan medida
temporária deit hodi hein soluções seluk nebe’e diak
liu, adekuadu no sustentável. 2) Polítika intervensau merkadu la bele kontinua
permantemente, se lae bele hamosu konsekuênsias ne’ebé governu tenki asumi
kustus tamba subsídiu ne’ebé fo, liu-liu ba loja do povo; dezinsentiva
fornesedores sira hodi halo negósiu no ikus liu hamosu black market iha
ne’ebé sei iha nafatin fornesedores malandru balun ne’ebé sei kontinua sub-subar
manipula sasán folin ba komsumidores sira ne’ebé desperadu tebes.
2)
Presiza
mos tau matan no fo prioridade a’as ba hadiak kondisaun desfavorável oubottlenecs sira
hanesan limitasaun infra-estruturas bázikas. Enkuantu hein
konstrusaun Portu Tibar, Ministériu Transporte no Infra-Estrutura presiza
hadiak kondisaun portu Dili no buka meius oinsa halais atrakamentu no
deskaregamentu ba ró sira ne’ebé barak antri hela iha tasi
laran. Husu ba funsiunáriu sira iha Portu no Alfândega servisu 24 oras nia
laran inklui mos loron sábadu, domingu no feriadu. Bele mós diak liu
kontrata tiha servisu portu Dili nian ba seitor privadu. Sé halo nune’e hau
fiar bele hamenus tiha ró barak ne’ebé antrian hela iha tasi laran. Ministeriu
relevantes tenki tau matan mos ba infra-estrutura bázika sira seluk hanesan
estradas hodi nune’e bele hamenus kustus transportes, mas liu-liu fasilita
movimentu produtu ba iha merkadu.
3)
Redús
montante sirkulasaun osan iha ekonomia. Sé ita iha osan rasik no ita nia seitór
finanseiru funsiona ho diak, ita bele halo intervensaun liu husi polítika
monetária liuhusi hasae taxa de juros. Timor-Leste, tamba seidauk
iha osan rasik, la bele halo intervensaun polítika monetária, liu-liu hodi
hatán ba fatores esternus ne’ebe hamosu inflasaun.
4)
Iha
kazu Timor-Leste nian, orsamentu jeral estadu sai hanesan fonte ba sirkulasaun
osan iha ekonomia. Nune’e ita bele intervein liu husi polítika fiskál. Iha ne’e
hau la propoen atu hasae taxa tamba ho taxa ne’ebé a’as bele hamate
investimentu. Evidensias tinan 2012 no 2013 hatudu katak governu tau ona iha
konsiderasaun limitasaun kapasidade ekonomia rai-laran, limitasaun kapasidade
ekzekusaun no konsekuênsia ba inflasaun, nune’e governu desidi redúz montante
orsamentu 2014. Iha redusaun ba tinan ida ne’e no tinan hirak oin mai, tenki fo
liu atensaun ba redús no prevene aumentu iha despezas rekorente, tamba despezas
rekorente fo impaktu bo’ot liu ba inflasaun kompara ho despezas ba kapital
dezenvolvimentu.
5)
Dalan
seluk ne’ebé ita bele halo maka enkoraja ou se bele karik obriga sidadaun
hotu atu poupa osan ne’ebé sira simu ba tau iha banku ka ba
investimentu sira seluk, duke uza ou gasta osan hirak ne’e ba buat sira ne’ebé
la fo retornu ekonómiku hanesan halo-lia. Liu husi poupansa, ita
bele redús sirkulasan osan tamba ema sei konsume menus, nune’e hamenus demanda
ba sasán sira. Poupansa hirak ne’e mos bele kria fali multiple effect seluk
liu husi (banku) finansiamentu atividadades produtivus sira seluk.
6)
Solusaun
ikus no importante liu maka oinsa hasae fornesimentu ne’e rasik. Komesa hanoin
ona identifika produtus, liu-liu nesesidadades bázikas hirak ne’ebé maka ema
barak sosa ou konsumu, no bele subtitui no prodús rasik iha rai-laran. Ita
hanoin uluk oinsa asegura fornesimentu sufisiente ba merkadu rai-laran, no iha
tempu hanesan mos hanoin ona konaba polítika subtituisaun importasaun no ikus
liu maka ita haksoit ba esportasaun. Iha faze ida ne’e, seitor públiku tenki
hahú no ajuda seitor privadu hodi fo asistensia téknika no finanseiru, no
liu-liu kria kondisaun favorável hodi atrai investidores (rai-laran no
rai-liur) hodi mai investe iha seitor naun-petrolíferu, laos mai hadau malu
fali projeitus governu nian sira. Laos seitor públiku, maibe seitor privadu
maka tenki sai autor prinsipal hodi hasae fornesimentu ne’e rasik.
REKOMENDASAUN
Propoin liu husi meiu ida ne’e atu tau kláuzula ida iha kontratu ne’ebé
obriga emprezariu sira, liu-liu emprezariu lokal sira nebe’e hetan ona projeitu
governu nian, hodi aloka no investe persentajen balun husi sira nia rendimentu
ba iha investimentu seitór produtivu. Halo nune’e sei asegura sira nia
sustentabilidade wainhira projeitu governu nia remata ona no iha tempu hanesan
bele ajuda hasae fornesimentu rai-laran no hamenus dependensia ba importasaun.
[1]
Analize Inflasaun iha TimorLeste husi Diresaun Jeral ba Analize Politika no Peskiza no Finansa
Estadu iha 2012 no Revizaun Annual kona-ba Indise Presu Konsumidor iha
Timor-Leste husi Ministerio das Finanças iha tinan 2015
Tidak ada komentar:
Posting Komentar